Olen juba hakanud harjuma selle eluga siin. Nende kodus olles on tunne nagu oleks enda omas ja mustanahalised, hindud ja araablased enam ka nii palju ei h2iri. Ainult sama palju, kui venelased Tallinnas:D
Eilsest ja t2nasest nagu midagi jube huvitavat ei meenugi..Sain ainult k6vasti kyyrida siin k88ki, elutuba ja enda tuba. Loodan, et nad j2id rahule...Sellest on siin raske aru saada, sest inimeste n2gudest on keeruline midagi v2lja lugeda, kuna k6ik naeratavad kogu aeg. Tegelikult on see minu jaoks ysna raske. Eestis pidasin ennast ysna naeratavaks inimeseks, kuna eestlased k2ivad enamasti ringi peas n2od nagu nad oleks poolsurnud. Siin aga pean pressima iga asja peale naeratust v2lja..loodan, et harjun seda ysna ruttu tegema ja see ei ole enam nii raske. Muidugi ma naeratan inimestele hea meelega ja yritan alati olla viisakas, aga siin k2ib see veidike mulle yle j6u, sest nad k6ik on ysna v6ltsid. Sorrytavad ka alatasa:D Keegi pole mulle midagi teinudki, kui juba ytlevad sorry....Toidupoes on yldse v6imatu k2ia, sealt ma korjan vist 10 sorryt yhe korraga, aaga vb on asi minus ja ma ise koperdan igal pool ja olen liialt kohmakas....
T2na oli perepojal koolis j6ulu heategevuse laat vms. Pidin ka sinna minema, oleksin hea meelega tahtnud n2ha, mis seal toimub, kuid juhtus selline asi, et hakkasin tund aega hiljem kodust liikuma. 6nneks kohtasin pereema Lambeth Northi peatuses ja l2ksime koos koju tagasi. Hea, et ta mind leidis, sest muidu oleksin v2ga lolli olukorda j22nud:D Ma ei ole j6udnud veel raha laadida oma uuele kaartile, seega ei oleks saanud talle helistada ka.
T2na l2heb pere oma maamajja. Seega j22n nv yksi koju. M6tlesin, et v6iks Londonit avastama minna ja peaks ka yhe korraliku l66gastava vanni nende vannis v6tma:D Tundub ahvatlev idee...
No comments:
Post a Comment